Tomintoul asub väravas Cairngormi rahvuspargis, 23 000 hektari (230 ruutkilomeetri) suuruses Glenliveti mõisas. Kohaliku Tomintouli küla ehitas 1776. aastal Gordoni 4. hertsog ja see on kõrgeim küla Šotimaa mägismaal. Kuna ala on nii kõrge, võib talvine lumi kevadeni sageli hiljaks jääda. See on aga Šotimaa üks kuivemaid piirkondi, kuna Cairngormi mäed võtavad suure osa vihmast kinni. Glenliveti mõisas on mitmeid karjääre, mida enam ei kasutata. Piirkonnas on erinevaid kivimitüüpe, sealhulgas kvarts ja punane liivakivi, mis on moodustatud juba 740 miljonit aastat tagasi.

KOHALIK AJALUGU
Glenliveti pärandvara kuulub 1930. aastatest The Crown Estate’i koosseisu, mis kuulub Ühendkuningriigi kuningannale. Alates 1760. aastast on The Estate’i üleliigne tulu pärast halduskulusid igal aastal riigikassale üle antud. 600 aastat oli The Glenlivet Estate Gordoni ja Richmondi hertsogite omanduses. See oli Gordoni 4. hertsog, kes kavandas ja ehitas 1770. aastatel kohaliku Tomintouli küla. Kohalik Tomintouli minister kirjutas 1797. aastal, et „Tomintoulis elab 37 perekonda, ilma igasuguse tööstuseta. Kõik nad müüvad viskit ja kõik joovad seda. Sellest ärist vabanedes keerutavad naised lõnga, suudlevad oma inamatoore või tantsivad vana viiuli vastuoluliste helide järgi. Glenliveti lahing peeti 3. oktoobril 1594 katoliiklaste ja protestantide vahelise religioosse konflikti vastusena 1593. aasta määrusele, mis käskis kõigil katoliiklastel oma usust loobuda või riigist lahkuda. Huntly 1. markiis George Gordon ja 9. Errolli 9. krahv Francis Hay juhtisid Gordoni, Clani Hay, Comyn, Cameroni ja Cummingi klanni 2000 kohaliku mägismaalase katoliiklast. Nad võitsid võidu 10 000 protestantliku väe üle, mida juhib Archibald Campbell, Argylli 7. krahv, koosseisus Campbelli klannist pärit mägismaalased, Murray klann, Stewarti klann, Forbesi klann, Macgillivray klan, Maclean, Clan Grant ja Chackani Mackintoshi klannide konföderatsioon.

Väidetavalt oli nende võit tingitud suurtükiväe ja hobuse kasutamisest ebaregulaarse jalaväe üle. Kuna Tomintouli ümbritsevad Šotimaa piirkonna mäed on nii eraldatud, olid need ideaalseks kohaks ebaseaduslikuks destilleerimiseks. See oli viski väikesemahuline ebaseaduslik destilleerimine ja salakaubavedu, mida maksude vältimiseks ei deklareeritud. Aastaks 1820 konfiskeeriti igal aastal 14 000 ebaseaduslikku pilti. Aktsiisiseadus võeti kasutusele 1823. aastal, et viskit saaks destilleerida litsentsi alusel, mis võimaldas seaduslikult teenida vastuvõetavat kasumit.